Jäätisemuuseum
Jäätise tööstuslik tootmine Eestis sai alguse 76. aastat tagasi. Onu Eskimoks ja Eesti jäätise isaks kutsutut – hr Evald Roomat – võib ilmselt pidada Eesti üheks esimeseks jäätisetootjaks. E. Rooma sündis 06.juulil, 1911.a. Tartus ettevõtja perekonnas. Ta omandas hariduse Tartu Kaubanduskoolis ja tehnikagümnaasiumis õppides.
Töötades autojuhina oma eduka tädipere juures, kelle majas olid jääkeldrid, tekkis E. Roomal idee hakata jäätist tootma. Esimene proovipartii valmiski 1932.a. ning esimene suurem jäätisepartii läks Tartu laulupeole. 1932.a. ostis E.Rooma oma esimese pisikese jäätisevalmistamise käsimasina Husqvarna. Esialgu müüdi jäätist vaid surnuaiapühadel, laatadel, mitmesugustel väljanäitustel. Et alguses külmutusseadmeid ei olnud, kasutati jäätisetööstuses jääd, mis seisis 3-4m kõrguse hunnikuna õue peal 0,5m paksuse saepurukihi all. Viimane hoidis jääd ka suvel suuremast sulamisest. Jäätiseid transporditi hobustega külmakastides, hiljem autoga. Jäätised olid pakendatud vahvlitorudesse, mida algul osteti kohvikust, hiljem hakati vahvleid ise küpsetama.
1934.a. algas jäätise suurtootmine. Samal aastal asutas E. Rooma firma „Eskimo“, millel oli oma reklaam ja sümboolika. Algust tehti ka pulgajäätiste valmistamisega, millede paberisse pakendamine käis käsitsi . Jäätisetootmise suurenedes telliti Soomest külmutusseadmed, mis võimaldasid esimesena Eestis hakata tootma pakendatud jäätist. Toodeti nii mahla-, piima- kui ka koorejäätist. Prooviti isegi likööritäidisega jäätist valmistada, kuid see jäi mõistagi ainult endale maitsmiseks. Jäätist toodeti kuni Saksa okupatiooni lõpuni.
Aastal 1987 rajas E.Rooma Elvas Jaani tn.12 taas väikeettevõtte „Eskimo“, kus toodeti jäätist sõjaaegse retseptuuri alusel. Ettevõte töötas aastani 2004.
Suur osa tolleaegsetest jäätise retseptidest ning firma „Eskimo“ ajaloolistest sisseseadetest on tänaseks leidnud oma koha Balbiino jäätisemuuseumis.